carrec kirjutas:Muide see oli esimese ürituse üks suuremaid puudujääke, et kohati jättis programm soovida.
moskiito kirjutas:peamine põhjus miks pühapäeval läks nii nagu läks oli selles et osa rahvast sai magama alles hommikul ning kui mina pidin kell 10 hommikul startima siis pool maja magas veel. Seega kui asja teha, peab koostama ka kodukorra, mis kell magama ja mis kell äratus. muidu ei tule murumängudest midagi välja.
Tiit kirjutas:Mitmepäevaste ürituste juures tekib praktiliselt alati see probleem, et järgmisel hommikul ei kipu asjad laabuma. Pigem tasuks panustada aktiivsele esimesele päevale ning teiseks päevaks jätta nn vabakava.
Kõik on õige, Täielik minu viga, et ma ei suutnud midagi korraldada, aga üksi selle suure seltskonnaga (peaaegu poolsada inimest) hakkama saada ei ole just mitte kõige kergem üritus. Poleks ma sõidust osa võtnud vaid kohapeal rahvast vastu võtnud, siis veel ehk midagi. Kuid katsuge ise sellist portsu inimesi ära jagada haljasalale, siis magamisalale, siis eurovisioonialale. Muidugi vahepeale jäi ka söögi- ning joomaala jne. Ma ise sain alles kell neli öösel esimest korda tagumiku maha ja mõtlesin, et hakkaks ka jooma, kuid mis sa ikka sellisel ajal jood enam. 4.45 läksid viimased magama, mina tegin pisikese koristuse, et hommikused ärkajad puhta kaameks ei ehmataks. Millalgi peale viite sain ka külje maha. Sellest üritusest eelnev nädal oli nagunii selline "seltsimees Unetu". Uneaega jäi tavaliselt 2,5 ja 5 tunni vahele. Reedel sai kell 5 hommikul ärgatud (3,5 tundi uneaega), järgmine öö oli ca 4 tundi magamist. Peale selle veel üle 800 km sõitmist.
Järgmiseks korraks võiks tõesti olla programm õhtuseks ajaks, sest hommikuti, eriti veel Saaremaal, on olukord suhteliselt segane. Kes ärkab ja kes veel torkab ja kes tahab juba praamisabas olla. Siis on küll raske ühtset programmi leiutada.
Pealekauba nagu esimeselt ürituse organiseerimise kokkusaamiselt mulle meelde jäi, siis hr Carrec tahtis pidada ka avalikke mõttetalguid klubi edasise tuleviku kohalt, kuid tema tegeles ainult ürituse lõhestamisega a'la "kõik muuseumi". Mis vaimu ma seal ikka enam peale võtan, kui taoline ootamatu tsirkus lahti läheb. Kes paneb siia, kes sinna, saad sa siis aru, mis värk parasjagu toimumas on.
Sellega seoses tunnistan ma end teovõimetuks ja kaon aktiivsest suhtlusest mõneks ajaks minema, et selgusele saada, kas ma ikka olen sobilik inimene Mosseklubi jaoks, või lasen ma ennast välja rookida austustväärt ridadest. Ärge kartke, Mossesõbraks ma jään ikkagi ja kõik Mosseusku inimesed saavad alati minu käest vastavalt minu võimalustele ja oskustele abi. Võimalusel tasuta. Ja seda ka, et kui kellegi tekib mõne ürituse ajal raskusi, siis võib alati julgelt minu juurde tulla. Sest ma tean, väheste inimeste või hoopis üksi on raske suure hulga rahvaga hakkama saada.
